Iisaku vald
Est | Eng |
tantsijad
IV Peipsimaa orelifestival toimub 26.-30. juuni 2017
IV Peipsimaa orelifestival toimub 26.-30. juuni 2017


IV Peipsimaa orelifestival toimub 26.-30. juuni 2017!
 
Peipsimaa orelifestival paneb väärtorelid helisema jaanpäeva järgsel ajal ja enne noorte laulupidu Iisakus, Tormas, Lohusuus, Mustvees, Kodaveres, Räpinas, Tartus ja esimest korda ka Petseris. Esinejaid on nii Soomest kui Sankt-Peterburgist ning muidugi kodusest Eestist. 26. juunil Räpina ja 27. juunil Tartu Jaani kirikus annab kontserdi keelpilliorkester Lohjalt Soomest, solist on Inka Kinnune, dirigent Harri Kerko.
Lohusuu kirikus saab 26. juunil kuulda noort Eesti organisti Arno Humalat, kes õpib Göteborgis. Temaga koos musitseerivad Sibeliuse Akadeemias õppiv klarnetist Erle Kont ning viiuldaja Saimi Kortelainen (Elleri muusikakool Tartu). 27. juunil Mustvee kirikus saab kuulda tuntud Eesti organisti Ene Salumäed, kes koos Eesti Filharmoonia Kammerkooris laulva Karin Salumäega annab meeleoluka suvise kontserdi. 28. juunil Torma ja 29. juunil Iisaku kirikus panevad orelid mürisema rahvusvaheliselt tuntud vene organistid, oreliduett Dina Ichina ja Denis Makhankov. Festivali lõpetavad 30. juunil Kodavere kirikus organist Elke Unt, kes on ühtlasi ka festivali korraldaja koos viiuldaja Katrin Nachtigalliga, kes töötab Soomes Kymi Sümfonietta orkestrandina. Kontserdid on kuulajatele tänu kultuurkapitalile ja omavalitustele tasuta (va. Tartu Jaani kirik). Muusikaelamuse eest paluvad korraldajad publikul teha annetused kohalikele kogudustele, kes neid oreleid suure südamega korras hoiavad, mis kunagi kihelkonna rahvas ja mõisnikud on soetanud. 
 
 
IV Peipsimaa orelifestival 26. - 30. juuni 2017
 
26.6 kell 19 Räpina kirik 
Collegium Musicum Lohja (Soome).
Dirigent Harri Kerko, solist Inka Kinnunen, Elke Unt (orel)
 
26.6 kell 19 Lohusuu kirik 
Arno Humal (orel), Erle Kont (klarnet), Saimi Kortelainen (viiul)
 
27.6 kell 19 Tartu Jaani kirik
Collegium Musicum Lohja (Soome).
Dirigent Harri Kerko, solist Inka Kinnunen, Elke Unt (orel)
Pilet: 7/5 eurot
 
27.6 kell 19 Mustvee kirik 
Ene Salumäe (orel), Karin Salumäe (alt)
 
28.6 kell 19 Torma kirik 
Dina Ichina ja Denis Makhankov (Sankt-Peterburg)
 
29.6 kell 19 Iisaku kirik  
Dina Ichina ja Denis Makhankov (Sankt-Peterburg)
 
30.6 kell 19 Kodavere kirik
Katrin Nachtigall (viiul), Elke Unt (orel)
 
30.6 kell 19 Petseri kirik
Olga Zhukova (orel, Šveits)
 
 
Festivali toetavad: Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital, Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaa ekspertgrupid ning Räpina, Pala, Lohusuu, Iisaku, Mustvee, Torma, Tartu omavalitused
 
Kontserdid on publikule tasuta va Tartu Jaani kirikus.
Vabatahtlik annetus kauni muusika elamuse eest on oodatud ja soovitatav teha kogudustele orelite korrashoiu heaks.
 
Peipsimaa orelipärlid
26.-30. juunini paneb IV Peipsimaa orelifestival kõlama  orelid Iisakus, Lohusuus, Mustvees, Kodaveres, Tormas, Räpinas ja isegi Petseris.
Iisakus on tuntud orel, mis on ehitatud Pariisi 1900. aasta maailmanäituse jaoks. Oreli on ehitanud 1895. aastal firma H.Voit & Sons Durlachis, Saksamaal ja osteti Iisaku kogudusele. Töö on eriliselt viimistletud ning siiani täiesti originaalsena säilinud. Orel on renoveeritud 2001-2002.aastal.
Lohusuus (1898), Tormas (1903) kohtame saksa 19. sajandi II poole ja 20 sajandi algupoole tuntud Saksa oreliehitajaWalckeri oreleid. Kodaveres esindab sama perioodi (1902) Saueri orel. On märkimisväärne, et 19. ja 20. sajandi vahetus tõi neisse piirkondadesse uhked orelid. Iseloomulik neile orelitele on üleminek klassitsistlikult kõlataotluselt romantilisele. Tugevate karakteritega registrid klassitsistlikust ajastust kõlavad kõrvuti juurde tulnud peenemate nüansivarjunditega romantismist. Seetõttu on need orelid justkui ajaloolised dokumendid sellest, kuidas pilli ehituslugu ja muusikaideaalid aegade jooksul oma arenguprotsesse läbivad. Need pillid toovad meieni autentse kõla üle saja aasta tagusest ajast.
Räpinas on paberitööstuse rikkale paikkonnale kohaselt kirikus suur kontsertorel, ehitatud siinsesse klassitsistlikku kirikusse eesti orelimeister Terkmanni poolt 1934. aastal. See pill esindab juba küpset romantikat ja registirte tämbrid annavad võimaluse orelilt välja võluda sümfoonilisemat muusikalist väljenduslaadi.